Inimesed on viimasel ajal järjest enam Venipaki nime alt petusõnumeid saanud, aga möödunud nädalal viisid petturid skeemi uuele tasemele – nad hakkasid end esitlema kulleritena.
Lätis registreeriti juhtum, kus üks isik külastas telefonide müügiga tegeleva ettevõtte esinduskauplust, väitis end olevat Venipaki kuller, võttis kliendi tellitud kauba kaasa ja lahkus. Venipak palub ka Eesti ettevõtetel ning eraisikutel olla valvsad ning kontrollida kulleri isikut enne saadetise üle andmist.
„See on uus tase – petturid ei kasuta enam pelgalt sõnumeid ja e-kirju, vaid teesklevad ka füüsiliselt meie töötajaid. Teeme tihedat koostööd politseiga, et juhtumi täpsemad asjaolud võimalikult kiiresti välja selgitada. Venipak soovib hoiatada nii era- kui ärikliente – veenduge alati, kellele saadetised üle annate. Eriti valvas tuleb olla peagi saabuval pühadeaegsel tipphooajal,“ selgitas Venipaki tegevjuht Andrius Ladauskas.
Ladauskase sõnul ei ole taolised juhtumeid veel palju ette tulnud, aga ettevõtted peaksid siiski valvsad olema.
„Soovitame alati kontrollida, kas saabunud kulleril on kaasas saadetiste skanner, millega pakke registreeritakse ning kas saadetisele järele tulnud isik kannab ametlikku Venipaki vormiriietust. Lisaks tuleb pöörata erilist tähelepanu skanneril kuvatavale teabele: seal peaks olema näha tellimuse number ja saatja nimi. Kui tekib kahtlus, võib paluda, et kuller kuvatavaid andmeid näitab. Vähemagi kahtluse korral ei tohi saadetist üle anda ning tuleb juhtumist viivitamatult teavitada nii meie klienditeenindust kui ka politseid,“ rõhutas Ladauskas.
Eesti infotehnoloogiaameti (RIA) andmetel saadetakse igal aastal kümneid tuhandeid võltsitud SMS-sõnumeid, petturite poolt tekitatud kahju ulatub ligikaudu 0,5 miljoni euroni. Lätis registreeris küberturbeintsidentide agentuur CERT selle aasta esimese viie kuuga ligikaudu 1300 juhtumit, Lätis ulatus kahju 2,2 miljoni euroni. Leedus fikseeriti 2024–2025. aastal umbes 1000 juhtumit ning tuvastati ligikaudu 100 000 petusõnumit, tekkinud kahju suuruseks hinnati kuni 0,4 miljonit eurot.
Kuigi politsei andmetel on taoliste pettuste õnnestumise määr alla 1%, siis valvas tuleb olla sellest hoolimata.
„Anname endast parima, et saadetiste kohaletoimetamise protsessi veelgi turvalisemaks muuta ning teavitame aktiivselt kliente, et tulevikus taolisi juhtumeid vältida. Petuskeemid on pidevas muutumises, mistõttu palume nii ettevõtetel kui ka eraisikutel olla valvsad ning kontrollida hoolikalt mitte ainult SMS-i ja e-posti teel saadud infot, vaid ka seda, kellele oma saadetised üle annate,“ lisas Ladauskas.